TALLINNA HIIU PÕHIKOOL

 

 

 

HIIU KOOLI AJALOOST  

          1897. aasta 20.novembril avati Nõmmel von Glehni rahadega ehitatud hoones "Alaealiste kurjategijate parandamise asutus".  
          Esimene von Glehni asutatud üldhariduslik kool oli Männi tn. 2. Von Glehn palkas sinna ka õpetaja.  
          Esimesed dokumenteeritud andmed Nõmmel eksisteeriva kooli kohta on 1900. aastal Riias ilmunud aadressraamatust.  
          Kui "Alaealiste kurjategijate parandamise asutus" 1900. aastal Tallinnasse kolis, asus vabanenud ruumidesse algkool.  
          1906. aastal kolis kool Nõmme jaama lähedale Raudtee tänavale.  
          1907. aastal oli kool Pärnu maanteel praeguse Kriminalistika laboratooriumi kohal.  
          1908. aastal Glehni kool suleti seoses tüliga von Glehni ja õpetaja vahel.  
          1909. aastal töötas kool täielikult lastevanemate ülalpidamisel.  
          1911. aastal avati "Kõrgem kroonu algkool".  
          1912. aastal kolis kool endisesse Glehni vorstiabrikusse (praegune Nõmme Muusikakooli hoone).  
          1917. aastal nimetati Nõmme aleviks ja kool Nõmme Alevi 6-klassiliseks algkooliks.  
          1918. aastal nimetati kool ümber "Rahvakooliks".  
          1920. aastal oli koolis 169 õpilast ja 8 õpetajat.  
          12. nov. 1926 sai Nõmme linnaks.  
          31. juulil 1927 otsustas linnavalitsus sulgeda Nõmme Alevi 6-klassilise algkooli ning selle asemele avada 1. augustil 1927 Nõmme Linna I Algkool ja Nõmme Linna II Algkool. Likvideeritud kooli vara jaotati uute koolide vahel. Mõlemad koolid töötasid aadressil Suur-Pärnu mnt. 3a.  
          1927. aastal saadi luba Hiiu kooli ehitamiseks. Selleks anti laenu 5,5 miljonit marka 35 aasta peale.  
          1927. aasta augustis pandi koolile nurgakivi.  
         
1927. a. oli Nõmmel Vene eraalgkool, Saksa algkool ja 3 eesti algkooli.  
          1928. a. kolisid I ja II algkool Hiiule, III algkool jäi Nõmmele.  
          1930. a. avati Hiiu koolis humanitaargümnaasium.  
          1931. a. liideti I ja II algkool 17-klassiliseks Nõmme Linna Hiiu Algkooliks.  
          1932. a. lahkusid Hiiult 7 klassi Kivimäe algkooliks.  
          1935. a. valmis Rahumäe algkool ja viimased klassid Nõmmelt ja osa klasse Hiiult kolisid sinna.  
          1939. a. sai Nõmme Gümnaasium oma hoone. Nõmme Linna Hiiu Algkool oli siis 6-klassiline kool ühes vahetuses, sest õhtupoolikul oli majas tööstuskeskkool.  
         
1940. a. nimetati kool Tallinna Linna 28. Algkooliks.  
          1942-1944 oli kooli ruumides saksa sõjaväehaigla ja kõik Nõmme koolid töötasid Rahumäel. Igale koolile oli eraldatud päevas 2-3 tundi. Hiljem olid tunnid tenniseväljakute riietusrumides. Tunni pikkus oli 20 minutit.  
          1948. a. asus kool 34. kooli ja muusikakooli ruumidesse, sest oma majas oli vene õppekeelega kool kuni 1. septembrini 1951. Siis sai valmis 30. Keskkooli (Valdeku) hoone.  
          50-ndatel aastatel kandi kool Tallinna 28. Mittetäieliku Keskkooli nime.  
      

11.sept. 1964 alustati kooli uue kõrvalhoone ehitusega. Juurdeehitus valmis 1965. aastal. Siis oli kavas ka ehitustöid jätkata, kuid see on jäänud unistuseks.  
          Aastatel 1976 - 1991 olid koolis suusaklassid. Nõmme Spordikooli treenerite juhendamisel saavutasid kooli võistkonnad aastate jooksul üleliidulistel "Pionerskaja Pravda" suusavõistlustel hulgaliselt esikohti ja kool oli N Liidu parimaks suusakooliks.  

        
          14 kooli vilistlast on olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel  
murdmaasuusatamises, kahevõistlusel ja laskesuusatamises esindanud Eesti Vabariiki.  
          1. sept. 1985 läks 300 õpilast vastvalminud Pääsküla ja Saue keskkoolidesse.  

    

Hiiu kooli juhid läbi aegade

1931 - 1940

 
1940 - 1941 M. Kahu
1941 - 1944 O. Randvee
1944 - 1946 J. Murumets
1946 - 1951 P. Masing
1951 - 1952 Raik
1952 - 1956 Õ. Berg
1956 - 1962 A. Hiljandi
1962 - 1972 L. Nurmoja
1972 - 1975 S. Kruuser
1975 - 1976 E. Välja
1976 - 1979 M. Mobel
1979 - 1993 A. Sorok
1994 - 2006 E. Kaidro